Kogu areen jäi vaikseks.
El Diablo seisis liikumatult.
Veel mõni sekund tagasi metsikult möllanud täkk langetas nüüd pea, nagu oleks ta seda noort naist tundnud juba aastaid.
Alejandro astus uskumatult lähemale.
„Mida sa temaga tegid?”
Elena ei vastanud kohe.
Ta silitas aeglaselt hobuse kaela.
Siis puudutasid ta sõrmed vana pikka armi laka all.
Ta naeratas.
„Ma teadsin…”
Maffiapealik kortsutas kulmu.
„Mida sa teadsid?”
Elena pöördus tema poole.
„Et ta ei ole metsik.
Ta lihtsalt kardab.”
Rahvas jälgis toimuvat hämmeldunult.
„KUI MA OLIN VÄIKE, PÄÄSTIS MU ISA PÕLEVAST TALLIST VIGASTATUD MUSTA VARSA. TAL OLI KAELAL TÄPSELT SAMASUGUNE ARM. MA TOITSIN TEDA IGAL ÕHTUL, HARJASIN TEDA JA ÜMISIN TALLE ALATI SEDA SAMA LAULU.”
Inimesed vaatasid üksteisele otsa.
Alejandro nägu muutus tõsiseks.
„See on võimatu.”
„Siis kadus ta ühel ööl. Meile öeldi, et ta varastati.”
Maffiapealik vaikis.
Elena silitas hobuse otsaesist.
El Diablo hõõrus õrnalt oma nina vastu tema põske.
„NÜÜD OLEN MA TÄIESTI KINDLALT VEENDUNUD.
SEE ON SEE SAMA HOBUNE.”
Rahvahulk puhkes elevusest sumisema.
Alejandro naeris lõpuks kibedalt.
„Jah.
Mina ostsin ta ära.
Ma ei teadnud, kust ta pärit oli.
Ma nägin ainult seda, et keegi ei suutnud teda taltsutada.
SEEPÄRAST SAI TEMAST VAATEMÄNG.”
Elena silmad täitusid pisaratega.
„Teda polnud kunagi vaja taltsutada.
Tal oli lihtsalt vaja tagasi saada inimene, keda ta usaldas.”
Hobune astus vaikselt tema kõrvale.
Alejandro vaatas neid kaua.
Siis võttis ta välja ümbriku viiekümne tuhande dollariga.
„See raha on sinu.”
AGA ELENA EI SIRUTANUD KÄTT SELLE JÄRELE.
„Mul on ainult üks tingimus.”
„Milline?”
„Lased El Diablol minuga kaasa tulla.”
Areen jäi taas vaikseks.
Kõik ootasid Alejandro vastust.
Mees vaatas aeglaselt hobust.
Esimest korda oma elus nägi ta teda rahulikuna.
LÕPUKS TA NOOGUTAS.
„Vii ta koju.
Ta ei kuulu mulle.
Pole kunagi kuulunudki.”
Mõni nädal hiljem tehti Elena isale operatsioon.
Operatsioon õnnestus.
Elena võttis viiskümmend tuhat dollarit vastu, kuid ainult selleks, et maksta arstidele.
El Diablo ei astunud enam kunagi areenile.
TEMAST EI SAANUD ENAM KUNAGI KELLEGI KIHLVEOBJEKTI.
Ta ei pidanud enam kellelegi oma jõudu tõestama.
Sest sel päeval mõistsid kõik, et isegi kõige metsikumaid olendeid ei saa muuta jõuga.
Vaid usaldusega.
