Kaspar Schols Eindhovenist ei olnud professionaalne arhitekt ega kogenud ehitaja. Kuid kui tema ema ütles, et unistab väikesest vaiksest majast looduse keskel, otsustas ta ise luua talle midagi tõeliselt unustamatut.
Ta soovis hubast maja, mis sulanduks loomulikult maastikku, kuid kõik standardsed projektid, mida ta leidis, kas nägid välja igavad või olid liiga kallid. Seetõttu mõtles Kaspar välja idee, mis tundus väliselt lihtne, kuid muutus täiesti ootamatuks, kui näed, milleks see tegelikult võimeline on.

Kaugelt paistab see väike puumaja üsna tavaline. Lehisest ehitatud ja vaikse tiigi ääres asuv hoone meenutab väikest onni või isegi suurt akendega aiamajakest. Kaspar kulutas selle hoolikale ehitamisele umbes kuus kuud, samm-sammult.
Kuid tõeline maagia peitub selle disainis endas.

See väike maja oli spetsiaalselt loodud muutuvate ilmastikutingimustega kohanemiseks. Kui päike paistab ja on soe, saab Kaspari ema lihtsa mehhanismi abil tõmmata kangi ning maja muutub täielikult.
Ühest majast saab sisuliselt kaks.

Loe rohkem
Kleidid
Uudised kuulsustest ja meelelahutusest
Filmid
Välised puidust seinad liiguvad lahti, paljastades keskel valgusküllase klaasitud eluruumi, mis toimib peaaegu nagu loomulik sisemine aed või talveaed. Isegi talvel püsib ruumis soojus tänu puuküttega ahjule ning läbipaistvad siseseinad lasevad endiselt päikesevalgusel sisse paista.
Paindlik konstruktsioon võimaldab majal pidevalt muutuda vastavalt meeleolule, ilmale või sündmusele.

Soojal päeval avaneb ehitis otse ümbritsevale murualale, luues avatud puhkeala, mis sobib ideaalselt teejoomiseks, lugemiseks või perega aja veetmiseks. Öösel võimaldab liikuv katus tal istuda sees ja vaadata tähti, jäädes samal ajal soojaks ja mugavaks.
Kaspar hoolitses ka selle eest, et kõik mehhanismid oleksid piisavalt kerged ja lihtsad kasutada, et tema eakal emal oleks neid vaevata võimalik käsitseda.
Teadaolevalt oli ta täielikult rabatud, kui nägi esimest korda seda, mida tema poeg oli tema jaoks loonud. Ebatavaline maja sai kiiresti enamaks kui lihtsalt elukohaks — see muutus vaikseks pelgupaigaks, mis on täis võimalusi.

Kuulduste kohaselt armastavad tema lapselapsed kasutada liumäge kui suurt mänguväljakut ja mängulava ning tema ise naudib rahulikke hommikuid päikese käes lugedes või külmadel päevadel kamina ääres puhates.
Selle projekti eripära ei seisne ainult läbimõeldud arhitektuuris, vaid ka selles, et see loodi üksnes armastusest.